Eesti riigi areng
Valitsus. Endine Maavalitsus ses astmes enam ei tegutsenud. Presidendi institutsiooni puudus
ka siin.
Eesti teine eelkonstitutsioon rajas selles iseseisvuse arenguastmes riigivalitsemise
parlamentliku vabariigi ning parlamentarismi põhimõtteile. Vahekord kodanikkude ja
riigivõimu käsitlejate vahel loodi demokratismi alusel ja õigusriigi põhimõttel. Riigivormi
lõplik määramine jäeti aga teiseski eelkonstitutsioonis Asutava Kogu hoolde.
Saksa okupatsiooniväed marssisid Tallinna päev pärast Manifesti andmist ning
okupatsiooniaeg kestis 11. novembrini 1918. 22. novembril algas Eesti-Vene sõda.
Maanõukogu võttis vastu Asutava Kogu valimisseaduse juba 24. novembril 1918. Asutava
Kogu valimised toimusid 5., 6. ja 7. aprillil 1919. Oma esimeseks istungiks Asutav Kogu
astub kokku 23. aprillil. 4. juunil ta annab provisoorse Põhiseaduse, millega algab kolmas