saada paljud aga õnnestub vaid osadel. *Lennart Meri on õelnud, et Tartu rahu on Eesti Vabariigi sünnitunnistus. *Eesti juristide hulgas on kuulsamaid riigi- ja haldusõiguse spetsialiste Artur-Tõeleid Kliimann , teos „Õiguskord“. Peale ülikooli lõppu , õppis Austrias Hans Kelseni all, kes oli Austria PS üks autoreid. Kolm aastat õppis Viinis ja sai heaks teoreetikuks, riigiiguse spetsialistiks. Tuli tartusse tagasi , sai professoriks. Kliimann lõi nn eelkonstitutsiooniliste aktide teooria e riigi sünniks peavad olema eeldused. Esiteks peavad olema üleüldse eeldused ja teiseks ükski riik ei sünni täispaketi seadustega. Kui EV hakati taastama, siis taheti taastada riigi selle endise seisundiga nii palju kui saadi. Mida on selleks vaja, et see taastamine õnnestuks?- on vaja mingeid Konstitutsioonilisi (PS) eelduseid. Oluline on olemasolevate aktide rida. 1.Rahvas peab tahtma riiki omada 2. Saab selle valitsemisega hakkama
omased ja vajalikud põhitunnused: see, kes moodustab riigi rahva ja milline on riigi territoorium, ning ka see, milles leiab väljenduse Eesti omariikluse suveräänsus. On üldtunnustatud, et õiguse ajalugu algab sealt, kus selle paneb kirja õiguse looja. Eestil oli ennast võimalik riigina identifitseerida ja legitimeerida rahvusliku õiguskorra loomise teel alates 20. sajandi teise kümnendi lõpust. Niinimetatud eelkonstitutsiooniliste aktide kaudu jõuti 1920. a mandrieuroopalikus õiguskultuuris kõige olulisema rahvusriigi seaduse, põhiseaduse vastuvõtmiseni. Kuid Riigikogu killustatus, mis põhjustas valitsuste sagedase vahetumise, sundis õige pea rääkima põhiseaduse muutmise vajadusest. 1920. aasta põhiseadust oli võimalik muuta ja täiendada rahvahääletusel: kas siis Riigikogu ettepanekul, millele pidi järgnema rahvahääletus, või rahvaalgatuse korras algatatud rahvahääletusel. Esimene katse põhiseaduse