Õigusentsüklopeedia konspekt
Seadusandja seotus konstitutsiooniga.
28.10.2014
Eesti kui õigusriik
Eesti oli juba enne iseseisvuse väljakuulutamist õiguslikult autonoomne üksus. Iseseisvumine
kujutas endast muinasaja taassündi. Juba muinasajal oli Eesti valmis riigi tekkeks. Riigi tehe
peab olema juriidiliselt vormistatud, see võimalus avanes alles 1918. a.
Esimene põhiseadus võeti vastu 19. juunil 1920, kuid enne seda võeti vastu mitmeid
õigusakte, mis olid olulised õiguse allikad, neid nimetatakse Eesti eelkonstitutsiooniliseks
aktideks: Eestimaa Kubermangu Ajutise Maakogu (hilisem Eesti Maapäev) 15. novembril
1917. a. otsus kõrgemast võimust; Päästekommitee välja kuulutatud manifest „ kõigile
Eestimaa rahvastele“ ehk Iseseisvusmanifest „Eesti Vanariigi valitsemise ajutine kord Asutava
Kogu“ poolt 4. juunil 1918.
1917.a moodustas Ajutine Valitsus Eestimaa Kubermangu eesotsas Maanõukogu. Kohapeal
valitsesid asehaldurid, see tähendas omavalitsuslikku valitsemist. Maanõukogu asutamisega