oma tööga valmis saanud. Just eelkomisjoni eelnõu läks läbivaatamisele Asutava Kogu komisjoni, kes esitas selle mõnevõrra muudetud kujul 21. mail 1919 Asutava Kogu üldkoosolekule. Asutava Kogu üldkoosolek arutas eelnõu kolmel lugemisel ja võttis 4. juunil 1919 vastu ,,Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korra", mis hakkas kehtima 9. juulil 1919. Ajutine valitsemise kord on kolmas Eesti omariiklust konstitueeriv õigusakt, n-ö eelkonstitutsiooniline akt. Lisagem, et ajutise valitsemiskorra üldised põhimõtted leiame me hilisemast, 1920. aasta põhiseadusest. Ajutine valitsemise kord iseloomustas Eestit kui iseseisvat, rippumatut ja demokraatlikku vabariiki, määras esialgsed riigipiirid ning loetles maa-alad, mis kuuluvad Eesti riigile. Riigikeelena sätestati eesti keel, samas anti vähemusrahvustele tagatised oma keele kasutamisel. Nii nagu iseseisvusmanifestki sisaldas ajutine valitsemise kord ulatuslikku
suhtes. See tähendab, et institutsioonide subordineeritud hierarhilises liinis tekib seonduv hierarhiline liin ka nende institutsioonide antavate õigusaktide osas. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------1 Mõistel konstitutsiooniline akt võib olla mitu tähendust: 1) konstitutsioonilised aktid - materiaalõiguslik aspekt; 2) konstitueerivad aktid - eelkonstitutsiooniline menetluslik ehk toimingute aspekt, sh ka õigusaktid, mis valmistavad ette pinnase konstitutsiooni koostamiseks ning vastuvõtmiseks (nt: ENSV Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust staatusest (T 1990,12,180) > ENSV Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest (T 1991,25,312) > ENSV Ülemnõukogu otsus Põhiseadusliku Assamblee valimistest (T 1001,30,356) > ENSV Ülemnõukogu otsus Eesti Vabariigi Põhiseadusliku Assamblee tööülesannetest ja töökorraldusest (T 1991,30,357).
annaabi.ee 
