Aafrika ajalugu
mitte ühiskonna arenguetapiks, vaid iseloomulikuks jooneks Aafrika eluviisile, millele on omane
kommunalism.
Senegali “lüürilise sotsialismi” eestvedaja oli L. S. Sengor, keda mõjutasid negritüüd, prantsuse
sotsiaaldemokraatia ja eksistentsialism. Leiti, et ühiskonna liikumapanevaks jõuks on inimese hingeline areng.
Leiti, et talupoegkond on tulevikuühiskonna alus ning et Aafrika eelkoloniaalne ühiskond oli oma olemuselt
sotsialistlik. Lüüriline sotsialism baseerub ettekujutusel idealsest ühiskonnast, mis rõhutab neegrite sügavat
moraali ja eetika tunnustust – negritüüdi mõjud. Tansaania president Julius Kambarage Nyerere (1992-99)
Aafrika sotsialismi variant oli ujamaa (suurpere), mis leiab, et Aafrika külaühiskond on sobiv
koopereerumiseks – see on olemuslik sotsialistlik. Ta väitis, et õiglases ühiskonnas peavad kõik töötama
võrdselt. 1973