Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
Suuremates linnades, nagu Tallinn ja Tartu, peeti
vajalikuks kaitsta vaid valdavalt kivihoonestusega linnasüdant, puumajade kvartaleid
muinsuskaitseala siin esialgu praktiliselt ei hõlmanud. Kaasaegne väärtustav suhtumine
puitarhitektuuri jõudis Eestisse suuresti Skandinaaviamaade vahendusel 1990. aastatel ja
sai valdavaks 21. sajandi algul, mil paljudes linnades on puithoonestusega elamualade
esile tõstmiseks ja arengute suunamiseks moodustatud miljööväärtuslikud hoonestusalad.
See eelkirjeldus on toodud taustaks, mis tuleb arvesse võtta puitkorterelamute kasutusea
ja kestvuse hindamisel. Praegu on enamikul puitkorterelamutel omanikud ja on näha
olulist suhtumise muutust paremuse poole. Teadvustatakse, et puitkorterelamutes on
tegemist väärtusliku elukeskkonnaga ja suure tulevikupotentsiaaliga. Selline suhtumine
pole küll kahjuks veel valdav. Ehitiste hooldamist ning terviklikku säästvat renoveerimist