on moodustanud korraldamaks mõjutuste uurimiseks mõõtmisi). Katseskeem näitab, mida katse käigus tehakse. Rühm, kus esineb mingi sõltumatu muutuja variatsioon, nimetatakse katserühmadeks ja rühmi, mida katse teel ei mõjutata, kontrollrühmadeks. Eksperimendi peaeesmärgiks on kahandada kõrvaliste, kontrollimatute tegurite mõju sõltuvale muutujale ja sellega parandada uurimuse valiidsust. Kõik tegurid, mis võivad sõltumatut muutujat mõjutada, peavad olema kontrollitud. On olemas eelkatselised, näivkatselised ehk ,,ehtsad" ja tegelikud ehk kvaasi katseskeemid. (http://www.htk.tlu.ee/kasve/Projektid/materjalid/uurimismeetodid/Eksperiment) Eksperimentaalse uurimuse korral manipuleeritakse kindla kontrolli all keskkonnatingimusi, et selgitada nende mõju uurimisobjektile. Lihtsustatuna võiks eksperimenti kirjeldada kui ühe muutuja (nn. sõltumatu muutuja) varieerimist, vaadeldes samaaegselt selle mõju teisele muutujale (nn. sõltuv muutuja)
Uurimusstrateegia tähendab uurimuse menetlusliku lahenduse tervikut. Uurimisstrateegia ja üksikute uurimismeetodite valik sõltub valitud uurimisülesandest ja uurimuse probleemist. Strateegiad võivad olla kvalitatiivseid, kvantitatiivseid või kombineeritud meetodeid sisaldavad. Strateegiat võib käsitleda kui uurimismeetodite üldisemat mõistet. 3 traditsioonilist uurimisstrateegiat: · Katseline uurimus mõõdetakse ühe käsitletava muutuja mõju teisele muutujale; on olemas eelkatselised, näivkatselised ehk ,,ehtsad" ja tegelikud ehk kvaasi katseskeemid · Ülevaateuurimus inimeste rühmalt kogutakse andmeid standardiseeritud viisil · Juhtumiuurimus üksikasjalik, põhjalik teave üksikust või väikesest omavahel seotud juhtumite hulgast; kombineeritud uuringudisain, millega uuritakse sügavuti sündmust, tegevust, protsessi, ühte või enamat indiviidi; uuritavad juhtum(id) on
annaabi.ee 
