Juhan Smuuli roll Eesti kultuuriloos
iseloomustusi kui süvenevat sissevaadet kirjaniku ja ilukirjanduse vahekorda. Kummati
annavad need kohati loetelu meenutavad ülevaated küllaltki selge käsitluse mitte üksnes
Juhan Smuuli kirjanduslikest sümpaatiatest, vaid ka antipaatiatest, heidavad valgust
sellele, mida nimetatakse kirjanduslikuks maitseks ja mis tähendab alati, mis tahes
lugeja puhul mõnevõrra rohkemat kui lihtsalt ühe kirjaniku ja raamatu eelistamist teisele
kirjanikule ja raamatule. Smuuli eelistusteringi tunnussõnadeks peaks sobima suured
realistid, kusjuures realismi tuleks seejuures mõista laua ja kunstiliseltki rikka,
mitmekülgse hoovusena, nagu see ulatub Euroopa kirjanduses renessansist kui mitte just
otse kirjaniku vahetusse kaasaega, siis umbkaudu 20. Sajandi keskpaigani. Selles
loetelus on Shapespeare ja Cervantes, Moliére ja Fielding, Flaubert ja Stendhal,
Smuulile ulgumerd meenutava loominguga L. Tolstoi ja Tehhov oma huumori ning