Õigusõpetuse konspekt
3 kolleegiumi tsiviil, haldus ja kriminaal. Riigikohus tegeleb ka
põhiseaduse järelvalvega.
KOHTUPIDAMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED
Kohtunikud peavad kandma talaari. Kohut mõistetakse seaduse alusel. Asjade arutamine on
avalik. Kohtukeel on eesti keel. Kõik isikud on kohtu ja seaduse ees võrdsed. Maakohtute
juures asuvad kinnistusametid ja kriminaalhooldusosakonnad.
Tsiviilkohtumenetlus: hageja-kes kaebab, kostja-kelle peale kaevatakse. Mõlemal on
advokaadid. Kohus ei otsi tõendeid. Eelistungid. Kui hageja ei tule istungile, võib kohus jätta
hagi läbi vaatamata. Kui kostja ei ilmu, võidakse teha tagaseljaotsus.
Halduskohtumenetlus: menetlus algab kaebuse esitamisega. Tõendeid koguvad nii kohus kui
ka asjaosalised.
Kriminaalmenetlus: Uurimise algatab prokurör ja ka juhib seda. Menetluses on kaks
võistlevat poolt advokaat ja prokurör. Kasutatakse kiirmenetlust.
KRIMINAALMENETLUSE PÕHIMÕTTED
1. Keegi ei pea iseenda vastu tunnistama
2