Paul Pinna
Kuigi tollane teater piirdus enamjaolt rahvalike
lustimängude etendamisega, ei puudunud Pinna lavastuste hulgas ka suurmeistrite (Gerhart Haptmann,
Henrik Ibsen, Friedrich Schiller, Maksim Gorki, Lev Tolstoi) kõrgväärtuslikud teosed. Tulemused olid
seda märkimisväärsemad, et kogu teatritegevus toimus kutsetöö kõrvalt, vabast ajast. Ametis oli Pinna
siis kantseleikirjutajana ringkonnakohtus ja linnavalitsuses.
Erinevalt ansamblimängu eelistavast "Vanemuisest" jäi "Estonia" teatriks, kus särasid üksikud tähed,
teistest staaridest veelgi peajagu kõrgemal seisis aga Pinna. Olles ameti poolest teatri eesotsas, valis
Pinna enesele osad, mis võimaldasid hiilata (Napoleon, Ivan Julm, Kean, kuningas Lear). Eriti
innustus ta operetist, kus sai täielikumalt rakendada oma ülekeevat temperamenti ja mängulusti ning
nautida publiku ovatsioone. Otsese lavatöö kõrval jõudis Pinna teha muudki: 1907 tutvus Saksa