Hellenismiaja filosoofia; epikuurlaste koolkond.
hellenismiaja eetika individualistlikkus. Nende käsituse kohaselt on naudingute allikaks
eelkõige nauditavad aistingud, aistingud on aga inimesel alati individuaalsed.
Enne kui minna üksikasjalikumalt Epikurose arusaama juurde nauditavast elust, vaatame
seda, kuidas ta põhjendab, et nimelt nauding on õnneliku elu tingimus. Oma eetilist
positsiooni argumenteerib Epikuros kahe sammuga. Esiteks olevat võimalik kindlaks teha, et
iga elusolend tunneb sünni hetkest peale naudingut millegi eelistatavana ja valu millegi
sellisena, mida ta soovib igal juhul vältida. See elusolendi loomulik afekt, läbielamine
(pathe), veel enne tema igasugust kultuurilist mõjutatust, olevat niisama ilmne ja edasist
põhjendamist mittevajav nagu näiteks tajumused, et tuli on kõrvetav ja lumi on külm. Sellega
olevat näidatud, et nauding on midagi head ja valu midagi halba. Et nad kujutavad endast ka
ainsat tegelikult head ja halba, peab näitama põhjenduse järgmine samm. Nimelt olevat
annaabi.ee 
