Aristoteles Nikomachose eetika V raamat
Õiglus on siis selline põhimõtteline vastavus, ebaõiglus aga on selle vastavusega vastuolus -- seega esineb
seal üht rohkem ja teist vähem. Sama juhtub ka toimimise juures: ebaõiglane inimene saab rohkem hüvesid,
ebaõigluse all kannataja aga vähem. Pahede puhul on vastupidi: väiksem pahe muutub põhimõtteliselt hüveks
suurema pahe suhtes, sest suurema asemel tuleb valida pigem väiksem pahe; see, mida peab valima, on aga
hüve ja eelistatavamalt suurem.
Selline on siis üks õigluse vorm.
4. Ülejäänu on korraldav õiglus, mis esineb vabatahtlikus või vastu tahtmist toimuvas vastastikustes tehingutes.
See on eelnevast teist liiki õiglus, sest vastavalt eelöeldule peab ühisvahendeid jaotav õiglus lähtuma alati
põhimõttelisest vastavusest (kui leiab aset jaotamine ühise vara alusel, siis sama põhimõtte järgi, mis osanikke
annaabi.ee 
