vaid leheküljenumber (numbrid). Kui näited pärinevad erinevatest allikatest, siis sisaldab viide ka allika autori (Alver 205). Kui samalt autorilt on näiteid mitmest teosest või on materjal perioodikast, siis tuleb viidet täpsustada, lisades pealkirja lühendi, väljaande numbri vm. Interneti materjalidele viitamisel märgitakse võrguväljaande aadress, kusjuures oluline on, et viidatav lehekülg oleks hõlpsasti leitav ja täheldatav. Seega eelistatagu ülitäpsele aadressile http://gallica.bnf.fr/scripts/ConsultationTout.exe?O=n070445 üldisemat, ent hoomatavamat aadressi: Voltaire. 1759. Candide, ou`l Optimisme.http://gallica.bnf.fr/ Viite koht on pärast lauselõpumärki. Kirjanduse loetelu esitatakse autori järgi tähestikulises järjekorras. Sama autori teosed reastatakse ilmumisaastate kronoloogiat arvestades. 6. Illustratsioonid, tabelid ja joonised Graafilised materjalid peavad olema informatiivse tähendusega
Varavalmivatel loomadel on väiksem pea, laiem kere, ümaramad roided ja lühemad jalad kui hiljavalmivatel loomadel. Neil vahetuvad hambad varem, lihaste ja rasvkoe kasv on kiirem. Varavalmivatel loomadel on intensiivsem ainevahetus, kuid nad on lühema elueaga ja vananevad varem. Lihaloomade kasvatamisel tuleb taotleda kiiret varavalmivust. Sugu- ja tööloomade kasvatamisel, kelle puhul on oluline pikk eluiga, eelistatagu aga mõõdukat varavalmivust. Kui veisekasvatuses taotleda intensiivset piima- ja lihatootmist, on kasulik tõsta ka veiste varavalmivust. See võimaldab toota rohkem veiseliha, kiirendada karja käivet ja parandada liha kvaliteeti. Loomade eluiga ja majandusliku kasutamise iga ei lange kokku. Harilikult on esimene tunduvalt pikem kui teine. Näiteks on veiste eluiga 20...25 aastat, lehmade kasutusiga 8...12 ja pullidel 4...6 aastat. Lambad võivad elada 10...15 aastat, uttede kasutusiga 6..