"eelispuhkuse" - 1 õppematerjal

Läänerindel muutusteta

Mõtlen suveõhtust ja olen toomkiriku ristkäigus ja mõtlen, et olen 20mne aastane ja õpin tundma neid segadusse viivaid saladusi, mis tulevad naistest. Kõik mälestused, mis mulle meenuvad on 2 omadusega. Nad on tulvil vaikust, millest siin jääb puudu. Suhtusime õrnalt maailma, ei uskunud, et midagi eales võiks lõppeda. Aga nüüd oleme ükskõiksed, me pole muretud, oleme julmad. Toome aina haavatuid ära, aga ühte otsime juba 3 päeva, kompaniiülem lubas, et kes ta leiab saab eelispuhkuse ja 3 päeva veel. Algul ta karjus appi, teisel päeval rääkis omas tarust naise ja lapsega ja täna nutab ja oigab. Kaotame üheainsa päeva jooksul 11 meest, neist 5 sanitarid. Esialgu paneme surnud ühte suurde pommilehtrisse. Kõige rohkem langeb nekruteid, kuna nad uued ja ei tea varjumisest midagi. On vaja teadmisi ja kogemusi, sõdur peab tundma maastikku. Satun kokku Himmelstobiga, kes on natukene haavatud, ta ei lähe välja teisi aitama,