Onomastika, nimekorraldus
Eesti eesnimesid jagatakse traditsiooniliselt eestikeelseteks ja võõrkeelseteks.
Eestikeelsete hulka kuuluvad nimed, mis toetuvad omatüvedele ning millel
pole võõraks peetavaid struktuurijooni, n.o 1) muinaseesti nimed
praegusaegsel kujul, 2) tehisnimed, 3) lähisugulaskeeltest pärit nimed, 4)
täiesti eesti keeles muganenud laennimed. Võõrkeelsed nimed on muganemata
või osaliselt muganenud nimed, mis on eestlaste kasutusse jõudnud põhiliselt
viimase 150 aasta jooksul.
Praeguse eelisnimestiku järgi otsustades on populaarsemad rahvusvahelised
nimed. Eeliskahekümnes on nii poistel kui tüdrukutel valdavad võõrkeelsed
nimed. Eesti omanimed on esindatud vaid üksikute laennimedega (Liis, Triin,
Kadri, Liisa; Kristjan, Siim, Mihkel, Tanel, Taavi), ülejäänud on vanemad või
uuemad võõrapärased nimed.
Eesti eesnimistut iseloomustab avatus, nimevaliku kiire vaheldumine; uusi
nimesid leiutavad nii vanemad ise, kuid tavaline on nimede laenamine
rahvusvahelisest kasutusest
annaabi.ee 
