Vana-Kreeka
igal
olümpiaadi 2. ja 4. a. toimunud sportmängud.
Zeusi ja Hera auks peeti kevaditi mõlema jumala templeis teatavaid viljakusriitusi. Hera
kultus pärineb juba minoilisest perioodist (seostub ähmaselt lehmakultusega vanimast,
totemistlikust kihistusest).
Alates VI saj-st peeti iga olümpiaadi 2. ja 4. aastal Isthmosel (Korintose maakitsus) Poseidoni
auks Isthmose mängud. Spordi- ja muusikavõistluste võitjad said auhinnaks kuusepärjad.
Sinna ei lubatud eelislasi, kes korraldasid olümpiamänge vist kadeduse pärast. Poseidonit
austati eriti rannikualadel ja paljudel saartel.
Statistiliselt oli kõige populaarsem kreeka jumal neitsilik jahi- ja kuujumalanna Artemis. Tal
oli kõige rohkem templeid nii mandri-Kreekas kui Väike-Aasias (~100, Zeusil nt. ainult 40).
Efesoses oli kultuse keskus ja maailmaimeks peetav tempel (see, mille kuulsusejanus
Herostratos maha põletas, et ajalukku pääseda).