Eesti Kirjanduse Ajalugu II
D. Vaarandi I luuletus ilmus 1936. Debüütkogu „Põleva laotuse all“ paistis silma isamaa-armastuse ja koduigatsuse
isikupärase käsitlusviisi poolest. Pärast sõda kujunes temast noore luule üks esindavatest autoritest Eestis. Kaasaega
kujutavates luuletustes ja lüürilise põhikoega poeemides oli vaade suunatud kujutluses terendavasse tulevikku ning libises
ametlikult valvatud arusaamade toel üle ajastu salatud vastuoludest. Eeldustekohaseks eneseavamiseks polnud võimalusi.
Ometi tagasid Vaarandi värsside nooruslik hoog, leidlik metafoorika ja tundeküllus lugeja soosingu.
„Unistaja aknal“ on murranguline nii tema loomingus kui ka eesti luules. 1950ndate II poolel, kui lihtsustav-tendentsliku
ühiskonnakeskse käsitluse kõrval hakkas eluõigust saama isikupärasem vaatepunkt ning üldteeside värsistamist kõrvale
tõrjuma konkreetsete, sageli rõhutatult igapäevaste eluseikade mõtestamine
annaabi.ee 
