Arbujad
Bernard Kangro
Bernard Kangro(1910-1994) oli tavatult produktiivne ja mitmekülgne kirjanik. 1944.
aastal pagulasena Rootsi jõudnud, sai ta seal üheks tegusamaks eesti kirjanduselu ja eriti
kirjastustegevuse organiseerijaks.
Väga varases eas loomingukatseid alustanud Kangro esikkogu ,, Sonetid" ilmus 1935.
a., ajal, kui Eestis viljeldi taas silmapaistvalt palju sonetti. Nagu Under, harrastas ka
Kangro itaalia soneti vormi, kuid sallib eelduskohase täpse riimi asemel ebatäpset riimi.
,, Sonettide" aineks on Kangro kodupaiga ümbruse Võrumaa loodus. Seda on kujutatud
bioloogi asjatundlikkusega, läbivaates, pisimatki rohuliblet märgates, kõike
kollektsionääri hoolikusega täpselt nimetades. Selles mõttes sarnaneb Kangro
loodusekujutus Ridala omega. Ent Kangro on märksa tundelisem ja looduskirjelduste
tõlgitsuse lõpetab ta harilikult üllatava, sümboolsust taotleva puändiga.- nagu sonetis
,,Kevadine".