Vanasõna on põhimõtteliselt mingi seaduspärasuse, üldkehtiva kausaalse seose formuleering, täpsemalt selle rakendus mingis konkreetses suhtlussituatsioonis: "igaüks ja ka see siin..."; "alati kõikjal nagu ka siin praegu on nii, et..." vmt. Vanasõna kui seaduspärasuse kaudu võime praktilises suhtlemises teha prognoose ja anda seletusi. Näiteks: 1) Räägitakse, et Ants vihub usinalt tööd teha ja keegi ütleb: Kes tööd teeb, see leiba leiab -- lause eelduseosa on kontekstis antud ja seaduspärasuse `Igaüks, kes teeb tööd, leiab leiba' kaudu tehakse prognoos: Ants leiab samuti leiba (st. kas elab juba praegu hästi või saab edaspidi jõukaks). 2) Räägitakse, et Ants elab teistest paremini ja keegi ütleb: Kes tööd teeb, see leiba leiab -- siin on kontekstis antud lause järelduseosa ja seaduspärasuse kaudu antakse Antsu heale elule seletus: ta jõukus tuleneb ta virkusest.
annaabi.ee 
