Skrisofreenia
on asendunud hoopis kellegi teisega.
Üldiselt avalduvad positiivsed sümptomid tugevamalt kui negatiivsed. Lisaks neile esineb ka
kognitiivseid sümptomeid ehk tähelepanuhäireid, mäluprobleeme, keskendumisraskuseid.
Skisofreenia saab alguse üldiselt noores eas. Tavaliselt juhtub see vanuses 20-30 eluaastat
(tugevalt avalduda võib aga igas vanuses), meestel üldujuhul varem, kui naistel ning
naisterahvastel esineb harvemini haiguse raskemaid vorme. Sellegi põhjus on täpsustamata.
Eeldusekss arvatakse naissuguhormooni kaitsvat toimet ja meeste halvemat stressitaluvust.
Skisofreeniakahltuse korral tuleks jälgida ja toetada inimest igal võimalikul viisil. Karta tuleks
järske meeleolumuutusi (tujukus, depressioon, võimetus nutta, liigne nutmine, põhjuseta
naermapuhkemine või võimetus naerda); Aktiivsushäireid, näiteks üliaktiivsus või passiivsus,
unetus või liigunisus; käitumise muutuseid (kummaline kehahoid, jõllitamine, äärmuslik
annaabi.ee 
