Haug kui kõige suurem mageveekala
Tasub meeles pidada, et kalade puhul on tegemist ikkagi selgroogsete loomadega
ning nende ajugi on valdavalt samadest piirkondadest koosnev kui teistel
selgroogsetel. Varasemate aastate füsioloogide ´´ leivanumbriks ´´ oli mitmesuguste
aju osade kirurgiline eemaldamine ja seejärel jälgimine, et mida konkreetne isend
nüüd teistmoodi teeb. Kui kala eesaju eemaldamine käitumise suuri muudatusi ei
tekitanud, siis eeldatigi, et käitumine on äärmiselt algeline, stiimul-vastus põhimõttel
baseeruv ja aju poolt mitte kontrollitud. Selline suhtumine kestis kuni hiliste 80ndate
aastateni.
Tänapäevasemad uurimusmeetodid on muutunud oluliselt täpsemaks ning leitud, et
kalad on võimelised õppima, õpitut mäletama ning ajas ja ruumis orienteeruma (n-ö
endale mentaalselt kaarti tekitama). Näiteks on teada, et parves elavad kalad ei paikne
annaabi.ee 
