valida ka teisi toone, mis on aga poolläbipaistvad. Kuna värv on läikiv, kipuvad pealekandmisjäljed näha jääma ning seda eriti valguse käes oleval suurel siledal pinnal. Seega nõuab ühtlaselt pealekandmine suurt vilumust. Lihtsam on sellist värvi kanda ebaühtlasele pinnale, niisiis võib sileda pinna enne kergelt struktuurseks muuta. Kui tahetakse värvida ikkagi siledat pinda, on targem seda teha vabakäe pintslitõmmetega. Sellise tehnika puhul ei eeldatagi ühtlast tulemust. Samuti võib kasutada templeid, käsna või kortsutatud kanga efekti tekitavat rulli. Kohad, mis puutuvad kokku niiskusega või on intensiivses kasutuses, tuleks pärast metallikvärviga katmist vesialuselise lakiga üle lakkida. Siis kestavad need kauem ja on puhastatavad. Huvitava tulemuse annab täiskatva vesialuselise seinavärvi katmine läbipaistva metallikvärviga. Tulemus sünnib kahe eri tooni koosmõjul. Kuna seinavärve on tuhandeid, siis on
vastupidi, et formaalselt süüdi mõistetud inimene on taustaõigluse mõttes süütu või pole talle inkrimineeritud kuritegu tegelikult sooritanudki. Jah, mõlemat tüüpi juhud on EV õiguskaitsesüsteemis võimalikud. Sest EESTI ÕIGUSKAITSESÜSTEEMI FILOSOOFIAKS EI OLE ÕIGLUS KUI AUSAMEELSUS, VAID FORMAALNE ÕIGUS JOKK-SKEEMI MÕTTES. Kodanike ausameelset suhet ühiskonda ja riigisse ning aumehelikku vastutuse võtmist ei eeldatagi, eeldatakse, et kodanike eesmärgiks on vastutuse vältimine ning kui see saavutatakse juriidilise skeemi abil, siis ongi juriidiliselt kõik korras. Krister Paris on oma artikli pealkirjastanud üsna rängas sõnastuses: "Kas inimõigusi mitteaustaval Eestil oleks õigus eksisteerida?" (EPL 02. 09. 2016). Artikkel on inspireeritud politseivägivallast Harku väljasaatmiskeskuses 2015. aastal. Krister Paris kirjutab: "Inimõigused rahvust ja kodakondsust ei küsi, nad on üleüldised."
annaabi.ee 
