Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
Skandinaavia laenud on nt jõulud, kari
‘veealune kõrgendik’, kult, noot ‘teatud võrkpüünis’, paat, riid, saad, särk, taud, tõld. Paljude laentüvede puhul ei ole
võimalik kindlaks teha, kas tegemist on balti või germaani laenuga, neile on esitatud võrdväärne balti ja germaani (või
skandinaavia) etümoloogia. Niisugused tüved on nt rand, roog ‘tugev kõrs’, rukis, vai. Võimalik, et mõni balti või
germaani laenuks peetud tüvi on tegelikult mõnevõrra varasem, nn eelbalti või eelgermaani laen. Niisuguste hulka võib
kuuluda nt osa neid laene, millel on võrdväärne balti ja germaani etümoloogia. Oletusi võimaliku eelbalti või eelgermaani
päritolu kohta on tehtud ka muude tüvede puhul, näiteks on arvatud, et eelbalti laenud võivad olla ehti-(ma), ime, kudu-
(ma), külm ning eelgermaani laenud kallis, tahm. Üksikute tüvede puhul, nt vili, on oletatud isegi laenamist eelbalti
annaabi.ee 
