Munandimanusejuha Valendikku vooderdab mitmekihiline silinderepiteel, pindmised silinderjad rakud omavad arvukalt väga pikki mikrohatte - stereocilia Nendel rakkudel on järgmised funktsioonid: testikulaarse vedeliku absorptsioon, jääkkehakeste ja degenereerunud spermatosoidide fagotsütoos, glükoproteiinide, siaalhappe ja teiste ainete sekretsioon, mis on vajalikud spermide küpsemiseks. Väikesed ümarad basaalsed rakud on eelasrakkudeks kõrgetele silinderrakkudele Seemnejuha ductus (vas) deferens Seemnejuha on munandimanuse sabaosa vahetu jätk ja on suhteliselt sirge tugeva lihaselise seinaga tuubul, mis kulgeb seemneväädi koostises Valendikku vooderdab mitmekihiline silinderepiteel, lihaskest koosneb kolmest kihist - vahelmine tsirkulaarkiht ja sisemine ning välimine pikikiht Juha distaalosas moodustub laiend - seemnejuhaampull (ampulla ductus deferentis); päris juha
Suguraku areng Sugurakkude iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud ei jagune enam Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid Varustatud viburitega, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustunud ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Spermatogenees Seemnerakkude ehk spermide areng mehel Spermid moodustuvad munandite väänilistes torukestes Spermide eelasrakkudeks on spermatogoonid Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi Igast spermatogoogist moodustub 4 spermi Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril Valminud seemnerakud talletatakse munandimanusesse Munarakud Suuremõõtmelised Toitainerikkad Kaetud kestaga Munarakkude areng sõltub vanusest. 45.-55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab Ovogenees Munarakkude ehk ovotsüütide areng naistel Moodusttuvad vaheldumisi kummaski munasarjas
annaabi.ee 
