riigieelarve vastu seadusena, mis jõustub järgmise eelarveaasta alguses ehk 1. jaanuaril. Riigieelarvet on võimalik eelarveaasta kestel Vabariigi Valitsuse ettepanekul muuta või täiendada (kulude kogumahu suurenemisel või vähenemisel) lisaeelarvega Vabariigi Valitsusele antud täiendavate volituste alusel. Lisaeelarve esitavade põhiseaduslikud institutsioonid, Riigikantselei ja ministeeriumid Rahandusministeeriumile aasta eelarveprojektid ehk arengukavade esimese aasta tegevuskavad ja vastavad finantsplaanid. Eelarveprojektide koostamise ja esitamise tingimused kehtestab rahandusminister vastava määrusega.
institutsioonide ja Riigikantselei järgmise aasta täpsustatud eelarvetaotlused ning alustab augusti alguses ministeeriumidega läbirääkimisi parimate rahastamislahenduste leidmiseks. Lähtudes Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riigieelarve seadusest ja rahandusministri riigieelarve koostamise alasest määrusest, esitavad põhiseaduslikud institutsioonid, Riigikantselei ja ministeeriumid rahandusministeeriumile järgneva aasta eelarveprojektid ehk arengukavade esimese aasta tegevuskavad ja vastavad finantsplaanid. Eelarveprojektide esitamise järgselt analüüsitakse neid rahandusministeeriumis. Rahandusministeeriumis hinnatakse lisaks aastate majanduskasvu, inflatsiooni, maksude laekumiset ja olukorda ekspordis-impordis. See annab riigieelarvele lõplikud piirid. Seejärel esitatkse esialgne variant valitsusele. Valitsus võib teha vajalikke muudatusi ning seejärel esitatakse eelarve Riigikogule
avalikustataval Rahandusministeeriumi kevadisel majandusprognoosil. Riigi nelja aastane plaan ehk riigi eelarvestrateegia viiakse ellu läbi iga-aastaste riigieelarvete, mille koostamisega alustatakse koheselt peale riigi eelarvestrateegia vastuvõtmist Vabariigi Valitsuses maikuu lõpuks. Juuni- ja juulikuu jooksul kogub Rahandusministeerium ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ja Riigikantselei riigi eelarvestrateegiast lähtudes koostatud järgmise aasta eelarveprojektid kokku. Peale eelarveprojektide esitamist analüüsitakse neid Rahandusministeeriumis ning alustatakse ametnike tasandil läbirääkimisi parimate rahastamislahenduste leidmiseks. Augusti lõpus valmib Rahandusministeeriumis igal aastal suvine majandusprognoos, mis annab eelarvele lõplikud piirid. Prognoosi valmimise ja ministeeriumide vaheliste läbirääkimiste järel leiavad augusti lõpul-septembri algul aset ka rahandusministri juhtimisel toimuvad ministrite tasandi läbirääkimised.
annaabi.ee 
