Usk NSV Liidus
Kristlust
üritati välja juurida ka sellega, et vanu traditsioone asendati uute ja nõukogulikega, näiteks
leeripäevade kombe asendamiseks hakati korraldama noorte suvepäevi, milles põhirõhk oli
meelelahutusel, kuid ei puudunud ka ateistlik propaganda. Abiellumise ja matusetalituse
tseremooniad matkisid kiriklike talitlusi, ainult kristlik sisu oli kõrvaldatud, selle asemel
ilmalikud laulud ja luuletused.
Propaganda enda sisu oli enamjaolt suunatud eelarvamsute tekitamisele kirikust. Loodi kaks
stereotüüpi usuinimestest: üks rumal ja teine vägivaldne ning neid levitati kõikvõimalikul
moel. Laialtkasutatav oli ka kodeerimine, näitena võib tuua ,,Viimse reliikvia", kus kujutati
kloostrit kui inimest ahistavat paika. Sedasama ideed erinevais vaiatsioonides kandsid veel
paljud teisedki nõukogude ajal välja antud raamatud, filmid, ajalehed jne. Samas kõrval oli
usuline kirjandus põhimõtteliselt keelatud.