Õiguse entsüklopeedia 1. Õiguse eelastmete all mõistetakse moraali ja tava kuna need olid inimeste elus enne õigust. Nad mõlemad vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad sotsiaalset käitumist. Tava ja moraal olid ühiskonna jaoks alati kindla sisuga, neid kujundas elu ise. 2. ius non scriptum (kirjutamata õigus) puhul on tegemist õiguse eelajalooga ja ius scriptum (kirjutatud õigus) ehk tõeline õigus, formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. 3. Õigus(ius) -riigi poolt kehtestatud käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu. 4. Positiivne õigus koosneb inimese poolt loodud normidest. Ülipositiivse õiguse puhul on tegemist loomuõigusega, mis käib kaasas ka õiguse ideega.
kirjutamine lõpuks võimalikuks saab), lõi Proust nüüdisaegse kirjutuse epopöa: selle asemel et paigutada oma elu romaani, nagu nii tihti arvatakse, pööras ta kõik pea peale ja tegi oma elust enesest teose, millele ta raamat sai otsekui mudeliks, ning nii me mõistame, et mitte Charlus ei jäljenda Montesquiou'd, vaid Montesquiou ise on oma pisiasjalises, ajaloolises reaalsuses kõigest teisejärguline fragment, tuletis Charlusist. Ja lõpuks -- kui piirduda siinkohal modernsuse eelajalooga, sürrealism ei saanud mui dugi omistada keelele suveräänset positsiooni, kuna keel on süsteem ja sürrealistliku liikumise romantili seks taotluseks oli koodide otsene purustamine, mis on muide illusoorne, sest koodi ei saa hävitada, teda saab üksnes ,,üle mängida" ent kutsudes lakkama tult üles jõhkralt rikkuma tavatähendusi (kuulus sürrealistlik ,,katkestus"), nõudes, et käsi kirjutaks võimalikult kiiresti