Luule loovtöö Juhan Liivi luulest
andke andeks nõdrameelsele,
kellel paremat ei olnud teha -
vaeva teistel', häbi endale.
Luuletuses on Liiv samuti väga selgelt vihjanud oma haigusele. Tema haiguse pärast on
ta põletanud palju oma luulet ja hiljem on Liiv seda oma autobiograafilistes luuletustes
meenutanud. Luuletustes on väga palju enesekriitikat ja tagasihoidlikust märgata, lisaks
on paljudes luuletustes kirjas surma eelaimdustes. Luuletuse ,,Helin" viimased readki
ütlevad seda. Selles luuletuses on J.Liiv helinat rinnas tõlgendanud nagu oma haigust,
mis on ka tema rinnas.
See helin mu elu ja minu hing,
tal kitsaks on jäänud maapääine ring.
Kuna Juhan Liiv oli üksik inimene, tal ei olnud ei perekonda, sugulasi ja Liiv ei saanud
isegi oma suure armastuse Liisaga kunagi koos olla, sellepärast on tema