Vana-Kreeka religioon ja mütoloogia
Kui üks liige käitus halvasti,
sai karistuse kogu kogukond. Seega karistas kogukond ise seda üksikisikut.
Nt kui üks kogukonnaliige solvas jumalat, pidi kogukond reageerima.
Müütides aga jumalad sugugi ei käitunud eetiliselt. Zenophanes 6.saj leidis, et inimesed on
jumalate kohta igast jama kokku valetanud. Sisuliselt hakkas pihta müütide tsensuur.
Suhtumine jumalasse ja müüti
Käsi peseb kätt- mina austan jumalat ja tema annab mulle midagi vastu. Jumalad eeladis, et neile
viiakse läbi rituaale, annetuste toomine ehk loomohverdused. Kr eeka religioon oli vähe
formaliseerutid, st reegelid ei olnud nii palju, pigem oli suundumused. Ortodokse mütloloogia
puudus. Kreeklased uskusid, et jumalaid ei kottinud, milliseid lugusid neist räägiti. Igas kohas olid
omaette lood, ei süstematiseeritud ega ühtlustatud. Poeedid vb natuke ühtlustasid. Poeedis
tõlgendasid, mõtleid välja, tsenseeeritakse ja sp ei võetud neid müüte tõepähe.