EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II
perekondlikku pärimust ja mälestusi.
Oleviku maaelu romaan ,,Karukell, kurvameelsuse rohi" (1982).
16. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid aastatel 197385.
Ajaloolise proosa laine, realistlik probleemproosa, psühholoogilise modernismi
laine, följetonistlik proosa (Vetemaa, Baturin), olmeromaani laine (1970ndate
lõpul, mil olmes kujutati asjade väliskülge ega jõua kuhugi sisemusse. Ladus
tekst, meelelahutuskallakuga tendents, tiraazid suurenevad). Eeksperimentaalne
modernism, modernism postmodernism? küsimus, kas modernism mitte ei
lähe üle postmodernismiks.
Autorid: Vetemaa ja Mutt, siis Unt ( kes ühendab eelmisi ja järgmisi kirjanikke),
Baturin ja Mihkelson. Siis veel: Madis Kõiv, Jaan Kross, Arvo Valton, Mats Traat,
Mati Unt, Vaino Vahing (jõulisim ja isikupäraseim autor). Toomas Vint, Mari
Saat, Rein Saluri.
Leo Metsar (võidab tuntust ajalooainelise proosaga. Mitte ainult Eesti aines).