Muinasaeg - kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg
tuli tegelda ka küttimise, koriluse ja kalapüügiga, seal sellist keelevahetust ei toimunud, see
piir nende kahe vahel läks kuskil Daugava jõe äärest.
Pronksiaeg
1800-500 eKr. Tema varasemast poolest on suhteliselt vähe andmeid, sest Eestis ei leidu
pronksi koostisosi tina ega vaske, on pronksiaja algus paigutatud 1800eKr aastasse
pronksesemete leiu järgi, a need Eestisse sisse toodud. Kuna pronks kallis, hakati Eestis
kivist, sarvest, luust esemeid valmistame pronksesemete eeeskujul. Pronksesemed olid
prestiiziobjektid, mitte niivõrd kasutamiseks. Aasta 1100 eKr paiku toimusid ühiskonnas
suured muutused. Ilmusid täiesti uut tüüpi kinnismuistised.
Esimeseks uueks kinnismuistiseks olid kindlustatud asulad. Neid on leitud eeskätte
Saaremaalt ja põhjarannikult. Need rajati eelistatavalt poolsaarele/jõekääru/Asva asula lausa
laiul. Neid kaitstes paekividest laotud müür ja leitud kindlustatud asulate põhjal võis müüri
paksus olla 1,3-1,6 meetrit