taimesaadusi kasvatada, taimed saavad mulda kinnituda, ökosüsteemi oluline filter, puhastab vett ja õhku. Murenemine kivimi peenestumine, kivimi mineroloogilise koostise muutus temperatuuri, õhu, vee ja organismide kaudu. 1. Füüsikaline e. Rabenemine 2. Keemiline e. Korsumine 3. Bioloogiline Füüikaline murenemine kivimite mehhaaniline peenendumine. Temperatuuri kõikumised on eeduseks. Keemiline koostis ei muutu. Kivim lõheneb soojuspäisumise tõttu. Suur kõrgmäestikes (jää rabenemine) ja kõrbealadel. Keemiline murenemine kivimi mineraalid reageerivad õhu, vee ja süsihappegaasiga. Suur niisketes ja palavates paikades. Suur vihmametsades. Mulla tekke tegurid: · Kliima mõjutab murenemist · Reljeef mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist · Lähtekivim mineraalne alus
kasvajatüüpide puhul on mitootiline rakusurm ainuke viis. Apoptoos peale kiiritust on p53-sõltuv protsess, bcl-2 on apoptoosi supressor. Mitootliline surm – rakud surevad katsel paljuneda, sest kromosoomid on kahjustatud, aluseks on asümmeetrilised kahjustused. Lihtsustatud skeem kromosoomikahjustuse ja rakkude surma omavahelisest sõltuvusest. Rakud, kus on tekkinud ditsentriline või ringkromosoom, kaotavad reproduktsioonivõime. Selliste aberratsioonide tekke eeduseks on kahe kromosoomi katkemine. Väikeste dooside puhul võib kaks katkemist tekitada röntgeni või gammakiirguse footoni poolt liikuma lükatud üksik elektron. Tõenäosus, et kaks katkemist omavahel ühinevad moodustamaks letaalset aberratsiooni, on proportsionaalne doosiga. Seega on doosi-toime graafik väikeste dooside puhul lineaarne. Suuremate dooside puhul võivad katkemised tekkida kahe erineva elektroni toimel. Tõenäosus, et kahe katkenud kromosoomi vahel tekib ühinemine ja
annaabi.ee 
