Le corps et le sang de l'amour (Armastuse ihu ja veri)
Le corps et le sang de l'amour
,,Je t'aime. Armastan Sind," lausus ta ning lahkus, sulgedes enda järel massiivse eebenmusta
ukse.
Jäetud üksinda sesse avarasse ning sel õhtul õdusalt hämarasse tuppa, vajus ta mõtteisse.
Arvatakse, et sõnad teevad imet. Tegelikult on nad sageli mannetuimad veenmisvahendid. Nad
annavad vaid ähmaselt edasi seda võimsat tunnete ja ihade voogamist, mis on nende taga. Kui keel
enam ei sega, hakkab süda kuulama...
,,Kuid minu lemmel oligi vaid üks tiib," hüüdis ta, lootes, et äraläinu veel kuuleb, ning