Kirjand Runneli isamaaluulest
alalhoidlikkusele, mil enam "mitte mingi asja pääle vaevat vaim ei leebi" ja
tuleb uus algus, nagu ta seda luuletuses "Katkemine" kirjeldas. Ajalugu viiski
vabanemisele okupatsiooni köidikutest, millega kaasnes ka õigus oma arvamust
avaldada. Igavest heaolu ihaldav eestlane ei hoolinud aga Runneli meelest oma
intellektuaalide hoiatustest ja õpetussõnadest, mis nüüd kõigile selgelt ilma
kõnekujunditeta kättesaadavad olid, ja ihkas täita oma unistust teiste rahvaste
eduteed mööda astudes: "Kuidas küll püüdsid nad selle hääks lihvida sammu, /
ikka ei tulnud see samm nendel välja nüüd ega ammu." Samas luuletuses toob ta
välja ka põhjuse, miks eurooplaseks püüdlevail eestlastel pole see õnnestunud.
Tema sõnul üritame järgida punkt punkti järel iga Lääne ideaalide ettekirjutust,
kuid kuna "ei olda kinni seal päriselt üheski punktis ei paktis", polevat see
nõnda võimalik. "Vabadus, võrdsus, vendlus - just seal / vastu taevast kõik
lendas
annaabi.ee 
