Elu kui suur näitejuht
"
Nii küsis Ekke Moor eneselt pärast pikka eneseavastamise teed, pärast mängides kõiki tükke, mida
elu oli talle ette söötnud. Tahes tahtmata tekivad peale nõnda pikka rännakut küsimused: kas see oli
seda väärt? Kas ma olen nüüd parem inimene kui ma olin enne seda? Elu lihvib meid läbi aja nagu
tahumata kivi, kuid kas see on üldse vajalik. Kas me ei peida või lausa hävita sellega ära tõelise
enese?
Edurikkalt lahenenud näitemängud, mida elu on meile pakkunud, on ülivajaliku tähtsusega selleks,
et upitada meid edasi pürgima. Ekke Moor koges oma otsingute käigus nii tõususid kui mõõnasid.
Kord pärjas elu teda imepäraste näitetükkidega, kus ta hiilgas ning sai püstipäi edasi astuda, kord
jällegi vaevas südant läbikukkumistega. Aga hetked, kus ta sai tunda ennast võitjana aitasid teda ka
siis, kui elu ta vastu enam nii leebe polnud