Marksism
väheneks tööjõu raiskamine ning töövõimelised isikud teeniksid elatusvahendid ise välja.
Mõõdukas inflatsioon ei laseks progressiivsel tulumaksul liiga kõrgeks paisuda, teenimatute
tulude osakaal väheneks varjatult. Seda teed arvatavasti ükskord ka minnakse.
Marksismi teise poole kommunistliku ühiskonna loomise idee kõige suurem viga oli
ilmselt selles, et üleminekut taotleti liiga järsku ja vägivaldselt. Tänapäeval peetakse
edumeelseteks neid riike, kes tähelepanu pööravad ka sotsiaalpoliitikale ning
loodusressursside säästlikule kasutamisele. Kahtlemata on võrreldes XIX sajandiga
paranenud töölisklassi seisukord. Tundub, et majanduses ja poliitikas on üldine tendents
tasakaalupunkti poole liikumisele suunatud, kuid kas sinna kunagi jõutakse, on iseküsimus.
See tasakaalupunkt tegelikult kujutabki kommunismi. Mida pikem on tee sinna, seda parem,
sest küpsusfaasile järgneb langusfaas