Keskaegne linn feodaalühiskonnas
toiduainetega, mida vajasid linnaelanikud ja vastu said talupojad käsitöökaupu, mida toodeti linnades.
Kaugkaubandus kujutas endast toodangu viimist kaugematesse linnadesse ja selle müümist.
Kaubanduse arenguga suurenes vajadus metallraha ja rahavahetajate järele. Mitmed rikkad
linnakodanikud spetsialiseerusidki rahavahetamisele ja ka laenamisele kõrge protsendiga. Niimoodi
tekkisid pangad.
Linnade positsioon keskaja ühiskonnas oli edumeelde ja uuenduslik. Linnad panid käima
aktiivse kauplemise ja käsitöötootmise, millest hiljem arenes tööstuslik tootmine. Inimese elurütm oli
linnas hoopis kiirem kui maal. Raha osatähtsus oli suur, sest linnainimene ei kasvatanud enam ise
toitu, vaid pidi seda ostma.
Sama oli linnades probleeme hügieeniga, sest inimesed elasid tihedalt koos ja ei osanud
esialgu jäätmeid likvideeria.
annaabi.ee 
