Loodusnähtused
olla. Võrreldes teiste euroliidu riikidega, eriti Põhjamaa mudeliga, kuhu tahaksime kuuluda,
on meie sotsiaaltoetuste osakaal SKP-s nii madal, et see ei võimalda tööta jäänud perekonnal
inimväärselt toime tulla (5).
Eesti endine rahvastikuminister Katrin Saks on öelnud: ,,Vaesusest pole Eestis kombeks
rääkida, sest seda ,,juhtub" kas Aafrikas või Indias. Vaesus on häbiväärne ega sobi kokku
meie riikliku edukuvandi ja arusaamaga, et vaesusest pääsemine on igaühe enda asi" (1).
Minu arvates on eestlased selline rahvas, kes vahel ei taha endale seda tunnistada. Just tuleks
inimesi teadvustada rohkem neid ümbristevatest probleemidest ja teha endale selgeks, kust
algab vaesuse piir ja mida see üldse tähendab. Vaesuse vastu võidelda ja seda leevendada on
raske. Omal jõul tavaliselt vaesusetsüklist välja pääseda ei õnnestu. Appi peab tulema riik, kes