Ervin Abel
näitleja on ainult inimene ja see nõuab suurt tahtepingutust. Püüan igal õhtul midagi uut
välja pakkuda, hoolimata sellest, et tükk on sama."7
1967. aastal saab Ervin oma esimese kutse Tallinnfilmi mängufilmi ,,Viini
postmark". Tema roll tekitab vastakaid arvamusi, kuid tänapäevaks on see film jõudnud
eesti filmide klassikute hulka. Järgmise filmitööna pakub Sulev Nõmmik Abelile rolli
enda mängufilmis ,,Mehed ei nuta", mis on edukamgi kui ,,Viini postmark". Edaspidi
kohtas Abelit veel viies filmis ,,Noor pensionär", ,,Vallatud kurvid", ,,Siin me oleme",
,,Kevade" ja ,,Suvi". Peale viimast filmi tegeles Abel veel usinalt estraadiga. Isegi siis
kui ta juba väga raskelt haige oli, mõtles ta aina uusi kavasid välja ja arutas kolleegidega
aina uusi mõtteid uute kavade jaoks. Kepsakalt otsustab ta veel lavalgi mõned palad ette
kanda, kuid 1984. aasta märtsis lahkub Abel meie hulgast lõplikult.
3