avastas pärmseemned [pastöriseerimine, vaktsineerimine,marutaud] R. Koch uuris Siberi katku, arvastas tuberkuloosi tekitaja A. Fleming antibiootikumid uuris gripiviirust Thomas Morgan püstitas hüpoteesi, et eri kudede rakkude suurtest ehituslikest ja talituslikest erinevustest hoolimata on neis kõigis olemas kogu organismi genotüüp. Greorg Mendel avastas geneetika seaduspärasusel põhinevad ristamis-ja valikumeetodid. Tänu millele taime-ja loomaaretus muutus märksa edukamas. Tema avastust kasutati ka taime aretusel, tänu millele suurenes oluliselt saagikus, mis aitas leevendada näljahäda Mehhikos, Pakistanis ja Indias- see on tuntud kui roheline revolutsioon. Ian Wilmut kloonis teadusinstituudis täiskasvanud isendi keharaku tuuma baasil lamba, kellele pandi nimeks Dolly. Biotehnoloogia bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. Roheline revolutsioon
organismid võivad mõnede tunnuste alusel sarnastuda. Molekulaarse evolutsiooni uurimine annab võimaluse puuduoleva info leidmiseks, järjestamiseks ja mõtestamiseks – selle aluseks on fülogeneetilised faktid. 2. Molekulaarse evolutsiooni põhimehhanismid. Looduslik valik, selle põhitüübid. Geenitriiv. Pudelikaela efekt. Looduslik valik – looduslik protsess, mis seisneb kohasemate geneetiliste variantide edukamas paljunemises ja vähemkohaste variantide eliminatsioonis suurema suremuse või piiratud reproduktsiooni tõttu antud kk tingimustes. Põhitüübid: Tasakaalustav – kk tingimused suhteliselt püsivad. Keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemine. Kõrvaldatakse erandid. Lõhestav valik – kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Osaline ökoloogiline ja geneetiline isolatsioon.
isendeid hukkub. Kuna järglaskond on geneetiliselt heterogeenne, mis avaldub nende fenotüübilises erinevuses, on osal järglaskonnast suuremad eeldused ellu jääda ning paljuneda kui teistel. Seega suureneb populatsioonis edukamate genotüüpide osakaal ning väheneb vähemedukamate oma. Vastavat protsessi nimetatakse looduslikuks valikuks. Looduslik valik on looduses toimuv protsess, mis seisneb kohasemate geneetiliste variantide edukamas üleelamises ja paljunemises ning vähemkohaste variantide eliminatsioonis antud ökoloogilistes tingimustes. Loodusliku valiku tähtis komponent on kohasus (ingl. k. fitness) w, mis iseloomustab indiviidi võimet oma geene järglaskonda edasi kanda. Kohasuse väärtuse leidmiseks võrreldakse indiviidi järglaste arvu populatsiooni keskmisega. Mida suurem on kohasuse väärtus, seda suuremad on organismi reproduktsiooni võimed. Oletame, et meil on tegemist kolme genotüübiga AA, Aa ja aa
annaabi.ee 
