Alexandre Dumas “Krahv Monte-Cristo” I
Chateau d’ Ifi.Ta pandi kongi ja nüüdsest alates oli ta lihtsalt number 34. Ta
ähvardas üht valvurit tappa, kui too ei toimeta kirja Mercedesele ja ta pandi
kasematti, kuna teda peeti hulluks.
Samal ajal asus Villefort Pariisi poole teele, teel sinna kuulis vaid ühte: usurpaator
on maabunud Prantsusmaal. Üha rohkem valdas Villeforti soov tappa oma isa,
mille hiljem ta ka teoks tegi.
Morrel ja loomulikult ka Mercedes üritasid Edmondit päästa ministrile palvekirja
kirjutades. Villefort kirjutas selle küll valmis, kuid see kiri jäi tema kätte ja
ministrini see ei jõudnud.
Edmondit valdasid vanglas vahel ka enesetapu mõtted, tal oli raske taluda
vangistust. Umbes aasta peale Louis XVIII naasmist, tuli vanglasse ringkäiku
tegema inspektor. Edmondilt küsiti tema soove ja ettepanekuid ja arvamust.
Vanglainspektor muidugi ei mõistnud, et Edmond oli tüdinud vanglas olemisest,
kuigi ta oli seal olnud “vaid” 17 kuud