Gaius Julius Caesar
seejuures piiritult iseteadev. Välisele hiilgusele pani ta palju rõhku, kuid muidu oli karske ja
vähenõudlik. Sõpru oli tal alati vähe, hiljem mitte ühtegi. Selle asemel olid tal käsualused,
teendrid, orjad, lipitsejad. Lõpetas suhteliselt üksikuna.
Caesar kui riigimees, väejuht ja sõjakunsti arendaja.
73.aastal eKR valiti Caesar sõjatribuuniks, 68.aastal kvestoriks ja kolm aastat hiljem ediiliks.
62.aastal sai temast preetor- see oli riigiametite viimane hierarhiline aste, mis andis talle
täisõiguse saada mõne Rooma provintsi asevalitsejaks. Peatselt määratigi ta asehalduriks
kaugesse Lõuna-Hispaania provintsi. Seal saavutas Caesar Rooma vägesid juhtides võitluses
vabadustarmastavate ibeeri hõimudega oma esimesed sõjalised võidud. Püüdes haarata rohkem
võimu, moodustas ta 60.aastal eKr liidu kahe kahe tolle aja mõjukaima tegelase Gnaeus
Pompeiuse ja Marcus Crassusega