Haridussüsteem eesti ja vene koolide erinevuse määrajana 2014. aastal avaldatud PISA testi tulemuste põhjal selgus, et Eesti õpilased on maailma parimate seas, tippe on koolides rohkem ja mahajääjaid vähem. Kuigi tulemused olid Euroopa kontekstis Eestile väga meelepärased, siis edetabeliga tuli esile suur lõhe venekeelsetes ja eestikeelsetes koolides õppivate laste tulemuste vahel. Sellele probleemile lahendusi leides peaks pilgu heitma haridussüsteemi poole, mille eesmärk on olla peamine intuitsioon, mis annab venekeelsetele noortele vajaliku ettevalmistuse Eesti ühiskonnas toimetulekuks. Tänane vene õppekallakuga kool erineb palju Nõukogude perioodi ajast, mil eesti- ja venekeelsed haridussüsteemid olid iseseisvad ning ei püüdnudki teineteisega kombineeruda.
taustaõiglus, background justice), sest iga kaasus levitab oma sõnumit: nii ohvrite kannatuste ignoreerimine kui ka korruptantide või vägistajate karistamata jätmine levitavad lähiümbruses kontsentriliste ringidena moraalseid järeldusi, mis õõnestavad usku Eestisse kui õigusriigisse. Korruptsiooni olemasolu õiguskaitsesüsteemis väga ei varjatagi, küsimus on pigem selles, kas seda pidada loomulikuks ja enesestmõistetavaks ning õigustada ennast Exceli edetabeliga, või siis tunnistada vajadust võidelda õiguskaitsesüsteemi korruptiivsusega. Joosep Värk on hiljuti avaldanud artikli pealkirjaga "Õiguskindlus püsib au sees", selle üheks allpealkirjaks on "Eesti õigussüsteem on maailma tipu lähedal" (Postimees 28. 10. 2016). Maailma tipu lähedases Eesti õiguskaitsesüsteemis on selle artikli (õieti uurimistulemuste refereeringu) põhjal kriminaaluurimiste efektiivsus 57 %, korruptsioon puudub seadusandlikul tasemel
annaabi.ee 
