Eesti kirjandus II kevad
Doris Kareva (s. 1958)
1978 Päevapildid
1980 Ööpildid
1981 Puudutus
1983 Salateadvus
1986 Vari ja viiv
o 1991 Armuaeg
1992 Maailma asemel
1997 Hingring
2002 Mandragora
2005 Aja kuju
o 2008 Deka
2012 Olematuse aiad
Piiri võiks tõmmata 80ndate ja 90ndate vahele. On üsna tõenäoline, et
Kareva on elusolevatest luuletajates kõige loetum autor. Üldjuhul luule ei
jõua kuhugi müügi edetabelidesse, siis Kareva puhul võib kindel olla, et
jõuab. Mingi positiivne retseptsioon on olemas. Luuletaja kuvand kujuned
80ndate jooksul väga kiiresti välja. Võib öelda, et Kareva muutus teataval
moel põlvkondlikuks autoriks, kuid see hajub kiiresti. Seda on näha
„Päevapiltides“. See erineb ka teataval määral sellest, mis edasi tuleb.
Kultuuriteadlikkus torkb silma. Kultuuriteadlikkus hakkab torkama silma
veidi erinevates kohtades. Tema luulest saab sageli kätte vertikaalse