Ristisõjad
Peeti isegi lahinguid Bütsantsiga. Lõpuks pidid juhid andma keisrile ikkagi
vasallivande. Mõned tegid seda heameelega nt Godefroi de Bouillon, teised suurema
või vähema vastuhakkamisega. Ainult Tolouse´i krahv Raimund ei andnud
vasallitõotusi.
Lõpuks lastigi sõdijad üle Bosporuse väina ning seejärel pühendati peatähelepanu
Nikaia linnale. Pärast 45 päevalist piiramist see alistuski. Tee Süüriasse oli vaba. Tee
peal sai aga Edessast (1098) esimene ristisõdijate riik
1097. oktoobris jõuti Antiookia alla, kuhu suurem osa väest jäi peatuma. Ristisõdijate
piiramine oli aga loid. Pärast toiduvarude täiendamist muutus piiramine hoogsamaks,
kui kuuldi aga, et appi on tulemas (loomulikult vastaspoolele) Mossuli emiir
Kerbogha, läks ristisõdijate seas paanika lahti. Antiookia lõpuks vallutati ja eelkõige
tänu Itaalia normanne juhtinud Robert Giuscard´i poeg Bohemundile. Ta tunnistati
annaabi.ee 
