Räägime esmalt ikka enamuse huvidest, siis vähemuse, loogiline. Ehk iseloomustab olukorda Jaan Tätte laulusalm luuletusest Närvid: Ei ma taha, aga aastas korra ikka lähen närvi kui ma metsatukas kaskesid näen vahetamas värvi oh pardid ärge trügige te parvedesse veel just jõudsid minna soojaks südamed ja mereveed Milliseid värve on lisanud Eesti liberaalse demokraatia ajalukku? Vaadates sündmusi suuremas pildis, võime öelda, et Eesti panus liberaalse demokraatia edenemisesse on samas koloriidis kogu Euroopa arengutega. Kõikidel meie saatusekaaslastel Ida- Euroopas on kogu rahva heaolu ja kindlustunde saavutamisel pikem tee käia, siis on mõistetav tähelepanu nappus vähemuste huvide osas. Mitmeid nn. liberaalse maailmavaate postulaate juurutatakse Eesti inforuumis, püüdes mõjutada sellega rahva arvamust. On võetud seisukoht, et liberaalse maailmavaate domineerivateks teemadeks on lesbide, geide, homode ja pagulaste kooselu õigused
Näiteks oli Platon väga tugev matemaatikas, Aristoteles tegeles aga peaaegu kõigi teadustega. Seega tänapäeva inimkonna teadus sai alguse just Vana-Kreekast, kus erinevad filosoofid lõid oma teooriaid ja seletusi erinevate asjade kohta, mida kasutatakse tänaseni. Näiteks Eukleides ja Pythagoras lõid matemaatilisi valemeid, mida kasutab tänapäeva matemaatika. Üks olulisemaid paralleele Kreeka ja tänapäeva Euroopa kultuuriruumiga on tarkuse armastajate soov panustada hariduse edenemisesse – tagada hariduse ja harituse jätkusuutlikkus. Näiteks on tänaseni kasutusel sokraatiline ehk dialoogil põhinev õpetamise meetod. Haridust väärtustasid ka Platon (Akadeemia) ja Aristoteles (Lykeion). Tänapäeva teatri juured pärinevad arhailisest Kreekast: esimesed etendused toimusid Ateenas 534. aastal eKr türanni Peisitratose ajal. Kreeka teater kasvas välja koorilüürikast – Dionysose
annaabi.ee 
