regulaarne tervisekontroll terves firmas, kõigil töötajatel. Tervisekontrolli käigus mitte ainult ei kontrollita tervislikku seisundit (näiteks vererõhu mõõtmine, silmanägemine jne), vaid ka ravitakse ja soodustatakse töötaja tervise hoidmist, saades korraliku ravi või piisavat puhkust. Rahvastiku tervise parandamiseks tuleb esmalt arendada tervishoidu ning viia see patsientidele lähemale, parandades ligipääsu teenustele. Olemas peaks olema rohkem ennetuslikke ja edenduslikke teenuseid,kasutades nii personaalseid kui rahvastikupõhiseid lähenemisi tervisesüsteemile. Inimestel peaks olema võimalus saada arstiabi võimalikult kiiresti ning efektiivselt. Samuti on seoses vähese palgaga Eestis puudus rahvatervise funktsioone täitavatest tervishoiutöötajatest.
tervisehäireid; hinnata töökeskkonna ohutegureid ja selgitada nende mõju töötajate tervisele; viia läbi töötajate tervisekontrolli ja rakendada ennetusmeetmeid töötajate tervise säästmiseks töökohtadel. Töötervishoiuarst koordineerib ja nõustab töökeskkonna ohuteguritest (keemiliste, füüsikaliste, bioloogiliste, füsioloogiliste ja psühholoogiliste) tuleneva riski hindamist, rakendab tervise- edenduslikke programme töökohtadel, ennetades tööst põhjustatud tervisekaebusi ning suunates töötajat adekvaatsele taastusravile tema töövõime taastamiseks. Töötervishoiuarst võib töötada töötervishoiuteenistustes, tervisekeskustes, haiglate või polikliinikute juures pädeva töötervishoiuspetsialistina. Töötervishoiuarst peab oskama hinnata erinevatest ametitest tulenevaid kutseriske, diagnoosida kutsehaigusi, rakendada tööga seotud haiguste ravi-rehabilitatsiooni meetodeid