oskused, riik peab pidevalt ennast teadvustama ja inimesi õpetama, käitumisviis mis iseloomustab konkretset pol kultuuri. Sotsialiseerumine-kultuuri õppimine, protsess mille käigus kuj ühiskonnaliikmetes väärtusi ja hoiakuid pol süsteemi kohta. Agendid: perekond, kool, eakaaslaste grupid, massimeedia, kodanikuharidusega tegelevad riiklikud või kolmanda sektori institutsioonid. Survegrupid- Kategooriakaitse grupid(ametiühingud), kes võitlevad elutingimuste parandamise eest. Edendamisegrupid-püüavad kaitsta teatud väärtusi mis on kasulikud kogu ühiskonnale. Lisaks eristatakse sotsiaalseid liikumisi:naisteliikumine, rahuliikumine. Sotsiaalse liikumise tunnusjooned: killustunud võrgustikud, mitte kindla ülesehitusega organisatsioonid, toetajaskond laialivalguv, probleemipõhised(tekivad ja kaovad vastaval probleemi aktualiseerumisele või hääbumisele) , nende tegevus ei puuduta ega muuda otseste osalejate sotsiaal-majanduslikku positsiooni(ei tõsta palka, ei pikenda