Fassaaditooted (krohvid)
k.
Rillenputz) saavutati terakeste hõõrumisega pinnalekantud massis. Nii tekkisid ilma lubja,
tsemendi ja vesiklaasita polümeerkrohvid.
Teise suuna esindajad hakkasid lisama mineraalsetele krohvidele polümeerseid lisandeid.
Algul segati dispersiooni mörti, hiljem dispersioonpulbrit juba kuivsegusse. Dispersiooni
lisamisega arandati mördi töödeldavust, krohvi naket ja vastupidavust niiskusele. Nii tekkisid
parandatud omadustega mineraalkrohvid (sks.k. Edelputze).
Need materjalid ei ole nüüd ainult krohvijate materjal - nende töötlemine on sarnane
pahteldustööle, mistõttu sobivad nad ka maalritööde materjalideks.
3.2 Polümeerkrohvid sise- ja välistöödeks
Polümeersete krohvide eelised: nad on otse ämbrist töödeldavad, puudub vajadus mördi
valmistamiseks ehitusplatsil. Nad on väga hea vihmakindlusega ning piisava
veeauruläbilaskvusega. Polümeerseid krohve on võimalik paljudes värvitoonides toonida.