Balti riikide poliitiline ajalugu
Eesti-Liivi-Kurmaa omast. Inflanty (Latgale) valdavalt lätlasest elanikkonnaga R.
Põhjapoolne lõik, liideti Venemaa Vitbeski kubermanguga. Endise Leedu
tuumikaladele moodustati Vilna (Vilnius ja Grodno kubermang. 1843. Muudeti nende
piire ja Vilniuse kubermangu loodeosa arvel loodi uus Kovno (Kaunas) kubermang.
Esialgu jäi jõusse Leedu statuut, 1588 suurvürstiriigi õiguskoodeks. Kõige õnnelikum
piirkond oli Leedu suurvürstiriigi edelosa Suwalki (Uznemune), mille liidendas 1795
Preisimaa ning mis seejärel läks üle 1807.aastal Napoléoni loodud Varssavi
hersogiriigile ja siis 1815.aasta Viini kongressi otsusega loodud Venemaa vasallile
Poola kuningriigile. 1808 oli Napoléon lasknud kaotada pärisorjuse.
- Koos poolakatega tõsteti kahek kohall tsaarivõimu vastu mässu.
- 1832. Suleti Vilniuse ülikool. Üks nimekamaid aktiviste oli Adam Mickiewicz. Leedu